Peruu kuulub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja osaleb aktiivselt erinevate aktuaalsete rahvusvaheliste probleemide lahendamisel, eriti rahutagamisjõududes. Viimastel aastatel on ta ratifitseerinud ÜRO Terrorismivastase Võitluse Konventsiooni, samuti kõik ÜRO Inimõiguste Kaitse lepingud, neist viimasena ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni.
Eriti dünaamilised on suhted taasiseseisvunud Balti riikidega, samuti suhted Põhjamaade, Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaaga. Oluline roll on suhetel Ameerika Ühendriikidega, eriti majandusvaldkonnas (investeeringud – tehnikaalane koostöö).
Ka Eestile on tähtsad tema kahepoolsed suhted Kesk-Euroopa riikidega (mis on täna samuti Euroopa Liidu liikmed), eriti Poola, Ungari ja Tšehhi Vabariigiga. Jätkuvalt on olulised suhted Venemaaga, seda nii geograafilise läheduse kui ka tihedate sidemete pärast ühe oma põhilise kaubanduspartneriga ning Eestis elava venekeelse elanikkonna tõttu (ligi 27%).
Viimastel aastatel on süvenenud kontaktid Aasia riikidega, eriti Jaapani ja Hiinaga. Nimetatud kontaktid avavad uusi võimalusi, seda eeskätt kaubandus-majandusvaldkonnas.
Hiljuti astus Eesti koos üheksa teise riigiga Euroopa Liitu ja NATOsse. 2003. aasta lõpul läbi viidud rahvahääletus näitas, et 67% elanikkonnast pooldas Euroopa Liiduga ühinemist. Samuti oli riigi välispoliitika kuni 1. maini 2004 peaaegu eranditult keskendunud NATO ja Euroopa Liidu liikmeks saamisele.
Kõige selle taustal on Eesti alates 2003. aasta teisest poolest pühendunud välispoliitika uute suundade väljatöötamisele. Eesmärgiks seatakse, et Välisministeeriumi poolt teostatav poliitika oleks tihedalt seotud Eesti üldise arenguga, loomaks „Paremat Eestit paremas Euroopas“ ja suutmaks, hoolimata oma väiksusest, saavutada oma eesmärke tänapäeva globaliseeruvas maailmas. Uue välispoliitika eesmärke pole veel täpsemalt tutvustatud.
Mis puutub Ladina-Ameerikasse, siis siin on veel palju arenguruumi, kuivõrd Eesti Vabariigil puuduvad veel kogu Ameerika mandril oma suursaatkonnad. Eesti suursaadik USAs on akrediteeritud enamikku Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikidesse, kaasa arvatud Mehhiko. Tegelikult lisandub siia veel aukonsulite nimetamine mitmesse Ladina-Ameerika pealinna, eelkõige Tšiilisse ja Argentiinasse - riikidesse, kus elab rohkem eestlasi.
Maikuus leidis Helsingis aset Soome ja Eesti peaministrite, Matti Vanhaneni ja Andrus Ansipi, kohtumine. Kohtumisel nenditi mõlema maa tihedaid suhteid ja muude eesmärkide hulgas nähti eriti vajadust kohtuda regulaarselt tipptasemel, välja arendada uusi laevateid peamiste sadamate vahel ning tihendada koostööd teadusvallas. Siin on asjakohane märkida, et Soome oli esimene riik, mida Andrus Ansip külastas peale oma nimetamist peaministriks.
Väärib märkimist, et samal maikuul toimus Eesti ja Venemaa Piirilepingu allakirjutamine, tehes lõpu Venemaa-poolsetele territoriaalsetele nõudmistele mõningate piiriäärsete alade suhtes. Mõlema riigi välisministrid osalesid Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahel sõlmitud piirilepingu ning Soome ja Narva lahe akvatooriumi merepiiri lepingu allakirjutamise tseremoonial. Sellele vaatamata võeti lepingul olev allkiri juuni lõpul Venemaa poolt tagasi seoses mõningate Eesti Vabariigi Riigikogu poolsete muudatustega lepingu preambula tekstis enne selle ratifitseerimist. See tähendab, et ilmselt tuleb alustada uut läbirääkimiste protsessi.
|
