|
MÕISTE PERUU PÄRITOLU Nimi „Peruu“, mida hispaanlased kasutasid Inkade impeeriumi kohta, hakkab maailmas levima peale Hernando Pizarro naasmist Sevillasse 1534. aastal ja muinasjutuliste aarete paraadi peekrite ja kullakangide näol, mis olid saadud lunarahana Inka Atahualpa eest. Peruu ilmub prestiižikana oma ajastu geograafilisele kaardile teiste rikaste saarte hulgas ja see nimi levib kulutulena.
Inkade jaoks oli nimekuju „Peruu“ tundmatu, hispaania konkistadooride poolt peale surutud ning põliselanike poolt tagasi lükatud, ja nagu kinnitavad tollased kroonikud Valera, Acosta ja Garcilaso, keeldusid nood seda kasutamast. See pole ketšuakeelne nimi ega pärit ka Antillidelt või Kariibi saartelt, vaid tulenevat ühe Panama suguharu kasiigi nimest, kes elas San Migueli lahe naabruses ning kandis nime Birú, millega sõdurid ja seiklejad hakkasid nimetama Peruud. XVIII sajandil väitis kartograaf Cosme Bueno, et nimele „Peruu“ andis aluse Virú jõgi, mis jääb Trujillost lõuna poole; konkistaaegsed kartograafilised andmed – Bartolomé Ruiz’i ja Hernán Peñate maakaardid - ei märgi aga ühtki Birú või Peruu nimelist jõge. Samuti pole ühtki dokumentaalset tõendust, et Vasco Núñez de Balboal oleks olnud andmeid Inkade impeeriumi kohta, samuti nime „Peruu“ tuntuse või kasutamise kohta; Balboa hukati 1519. aastal ning esimese teate kasiik Birúst sai konkistadoor Andagoya 1522. Nime „Peruu“ ei leia ühestki kirjalikust dokumendist kuni 1527. aastani. * Kokkuvõte Peruu Geograafia Instituudi dokumendist.
|
|
|